Sassis kodanik

Tervitus yle pika aja. Miks ma vahepeal kirjutanud ei ole? Aga sellepärast, et mul on olnud nii kiire, et yldistusteks pole aegagi jätkunud. Nyyd on siis KAMPAANIA läbi. Andsin oma panuse nii hästi v6i halvasti, kui just andsin. Enam ei saa midagi teha. Valitud on ka.

By the way, minge k6ik homme valima! Valimata jätmine tähendab halva v6imu valimist. Päriselt.

VALIMISED ei ole veel läbi. Loodetavasti läheb hästi. Homme on pidu. Ei tea kyll, kuidas ma seal kaubanduslik välja näen, praegu tunnen end kyll tyhjakspigistatud sidrunina. Täiesti sassis. Overworked.

Aga toibumisplaan on olemas. Tibi oma. Nimelt lähen solaariumisse energiat koguma ja trenni. Kuigi see n6uab ajapaigutust, mida mul t6enäoliselt ei ole, annab see palju tagasi. Nii sassis enam ei taha olla.

Ei taha kell 9 voodisse kukkuda ja seal kella 8-9.30ni hommikul end veenda, et tööle on vaja minna. Keeruline.

Käisin Phil Collinsi kontserdil. Mingit elamust ei saanud, ma polnud selleks suuteline lihtsalt. VÄSIMUS. Tegelikult oli hea kontsert. Aga klaustrafoobia tuli peale, l6putult inimesi. Ja yldse mitte 6hku. Nii m6nigi minestas v6i peaaegu minestas. Kahju. M6tle, ootad kontserti pool aastat ja siis kohapeale minnes kukud kokku. Aga vähemalt jääb meelde. ELAMUS.