Happy new year!

Hehee, seekord oli yle pika aja päris fun aastavahetus. Algul kyll ei saanud vedama, aga seda lahedamaks hiljem läks. Nt käisime Tallinna ilutulestikke Paljassaare kail vaatamas. Viimsist Kopli liinideni k6mmutati nii mis vähe polnud. Ja pikalt! Igal juhul tahan kindlasti sinna kaile kunagi tagasi minna, nt suvel jalgrattaga. Ilus koht paistis olevat.

M6tlesin oma aasta conlusioni peale ja j6udsin järeldusele, et eelmine sissekanne on ikka väga väike ja pealiskaudne osa mu aastast 2005. Nyyd siis kirjutan natuke elamustest.

Mulle jäävad tavaliselt pikemaks ajaks meelde elamused, mille saan väljaspool tavapärast keskkonda ehk siis reisid.

Nt avardas minu maailmapilti tohutult India kylastamine. Läksin sinna ihuyksi ja veetsin Delhis nädala, j6udsin käia ka Taj Mahali vaatamas, kuid kahjuks rohkem ei midagi. Aga Aasia (v6i 6igemini P6hja-India) kultuur on ikka hoopis teine. Turisti koheldakse seal kui rahakotti v6i veist, mida tuleb lypsta ja v6imalikult palju. Ehk siis igal v6imalikul ja v6imatul juhul tylitavad sind inimesed, kes tahavad, et sa neile raha annaksid. Yksk6ik, kas siis kerjates, teenuseid pakkudes (a la tualetis seepi ulatades v6i vastu tahtmist lennujaamas su kohvrit kandes) v6i midagi myya pyydes. Minu varasemad kogemused Tyrgist ja Kyproselt on selle k6rval väga leebed. Olles ka väga järsk ja selge oma vastustes ning tylitajaid ignoreerides, suudavad nad ikkagi sind sundida neilt midagi tarbetut ostma v6i siis niisama raha andma.

Sellel kerjamise värgil on ka teine pool, see on valitsev vaesus. See rabas mind t6eliselt ja pani m6istma s6nu, et meil on ikka vedanud, et Euroopas elame. Mitte et ma arvaks, et Euroopa v6i USA elustiil oleks midagi ihaldusväärset iseenesest, aga ikkagi. Kui 1/3 rahvast elab konkreetselt kilekoti all, on seda väga kurb vaadata. Isei savionne neil ei ole... Ja P6hja-Indias läheb talvel ikka kylmaks, ei ole seal midagi 20 kraadi kogu aeg. Nii et Eesti on heaoluriik ja tarbigem vähem ning andkem oma panus annetades ja toetades projekte, mis arenguriike aitavad!

Teine suurepärane reis, mis ette v6etud sai, viis seekord Itaaliasse. Ma polnudki sinna veel j6udnud, kui Milaano ja Rooma lennujaamad välja arvata. Selle reisi jooksul oli vähemalt kaks hetke, mil maailm tundus täiuslik. Esimene neist tabas mind Veneetsias, kui ronisin peakiriku balustraadile ja imetlesin all laiuvat Markuse väljakut. Päike paistis ja tänavakohvikus laulis kohalik bigbänd It´s a wonderful world. M6nulesin seal oma tunnike vähemalt. Ultimate chill...

Teine samasugune hetk tabas mind Firenzes, kui Toomkiriku platsil asuvas tänavakohvikus valget veini ja lasanjet nautisin. Lihtsalt vaatad, kuidas maailm mööda läheb, suurepärane...

Portugalis käies leidsin aga endale uue lemmiku Euroopa linnade seas. See on vaieldamatult Lissabon. Ma armastan vaateplatvorme ja Lissabonis on neid ekstra palju. Nimelt on linn ehitatud 7 mäe peale ning iga mäe otsas on ka oma vaateplatvorm. Nii ma siis ronisin yhelt teisele ja nautisin vaateid. Lisaks on Lissabonil s6nulseletamatult lahe aura, mis mind sinna linna veel kindlasti tagasi viib.