Sissekanne poole aasta jooksul
No tere head lugejad!
Huvitav oleks üldse teada, kes mu sissekandeid loeb... Kirjutage siis ikka komme ka, on mul põnevam.
Igaljuhul tundub, et aeg on küps uueks sissekandeks. Preili Altzheimer alias mina on loomulikult ära unustanud, mis see hää point oli, mida teiega jagada tahtsin, aga mis siis ikka, kirjutan niisama.
Vahepeal on nii mõndagi muutunud. Töötan maavalitsuses uuel ametikohal, nimelt nõunikuna (intensiivsem ja aeganõudvam tööpanus needed), ja ENL sai otsa. Tegelikult mitte otseselt ENL, vaid minu aastad juhatuses on läbi. 1. septembrist pidin oma ametihüved elik kesklinna parkimispuldi ja kontorivõtmed üle andma ja saigi läbi mu aasta ENLi presidentinnana (selle nime pani mulle üks liikmesorganisatsiooni aktivist, muidex).
Ega ma neid aegu väga taga nuta, sest olin end selleks ette valmistanud suhteliselt kaua juba (uus juhatus valiti ju mais) ning ka erinevaid lahkumisüritusi sai tehtud küll ja küll. Eriti meeleolukas oli minu jaoks suvekooli lõpetamine, kus mind lahkumiskõnede taustal shampusega üle valati. Aitäh Märt, oli küll emotsiooni!
Kusjuures uskuge või mitte, aga praegu ma ei kujuta enam ette, et peale toredat tööpäeva riigiasutuses võiks veel teine vabatahtlik tööpäev alata. Millal ma siis omi asju ajaks (trenn, kino, sõbrad jne). Huvitav, ma tegelesin nende asjade ja inimestega ju enne ka...
Aga kuna ENL mulle ikkagi armsaks on saanud, otsustasime Pillega, et teeks õige ühe toreda ENLi klubi, kus siis umbes kord kuus vanad ja uued sõbrad kokku saaks. Esimene üritus toimub juba 18. oktoobril. Vaatame, mis sellest välja tuleb, esialgu on tagasiside igati positiivne olnud.
Niih, meelde tuli. Mul on tõsine dilemma. Nimelt korraldas selline igati progressiivne asutus nagu Angel hiljuti ühe suhteliselt pedofiiliamaigulise helkurikampaania. Õigemini tahtis korraldada, aga õnneks jättis ära. Sellegipoolest on korralikud inimesed otsustanud, et nemad vähemalt mõni aeg seda klubi boikoteerivad, sest selline kampaania pole sugugi aktsepteeritav. Aga ENLi poliitiline koda korraldab seal iga-aastase tippsündmuse ehk VIP disko. Ja noorsotsid otsustasid, et nemad sellest üritusest osa ei võta. Et mis ma nüüd siis teen? Põhimõtted nagu ei lubaks osaleda, samas ei muutu sellest ju klubi jaoks midagi, lihtsalt mina jään toredast peost ilma. Et mis siis võidab, põhimõtted või lõbujanu?
Aga sellest juba järgmises sissekandes. Võibolla poole aasta pärast, võibolla ka varem.
Huvitav oleks üldse teada, kes mu sissekandeid loeb... Kirjutage siis ikka komme ka, on mul põnevam.
Igaljuhul tundub, et aeg on küps uueks sissekandeks. Preili Altzheimer alias mina on loomulikult ära unustanud, mis see hää point oli, mida teiega jagada tahtsin, aga mis siis ikka, kirjutan niisama.
Vahepeal on nii mõndagi muutunud. Töötan maavalitsuses uuel ametikohal, nimelt nõunikuna (intensiivsem ja aeganõudvam tööpanus needed), ja ENL sai otsa. Tegelikult mitte otseselt ENL, vaid minu aastad juhatuses on läbi. 1. septembrist pidin oma ametihüved elik kesklinna parkimispuldi ja kontorivõtmed üle andma ja saigi läbi mu aasta ENLi presidentinnana (selle nime pani mulle üks liikmesorganisatsiooni aktivist, muidex).
Ega ma neid aegu väga taga nuta, sest olin end selleks ette valmistanud suhteliselt kaua juba (uus juhatus valiti ju mais) ning ka erinevaid lahkumisüritusi sai tehtud küll ja küll. Eriti meeleolukas oli minu jaoks suvekooli lõpetamine, kus mind lahkumiskõnede taustal shampusega üle valati. Aitäh Märt, oli küll emotsiooni!
Kusjuures uskuge või mitte, aga praegu ma ei kujuta enam ette, et peale toredat tööpäeva riigiasutuses võiks veel teine vabatahtlik tööpäev alata. Millal ma siis omi asju ajaks (trenn, kino, sõbrad jne). Huvitav, ma tegelesin nende asjade ja inimestega ju enne ka...
Aga kuna ENL mulle ikkagi armsaks on saanud, otsustasime Pillega, et teeks õige ühe toreda ENLi klubi, kus siis umbes kord kuus vanad ja uued sõbrad kokku saaks. Esimene üritus toimub juba 18. oktoobril. Vaatame, mis sellest välja tuleb, esialgu on tagasiside igati positiivne olnud.
Niih, meelde tuli. Mul on tõsine dilemma. Nimelt korraldas selline igati progressiivne asutus nagu Angel hiljuti ühe suhteliselt pedofiiliamaigulise helkurikampaania. Õigemini tahtis korraldada, aga õnneks jättis ära. Sellegipoolest on korralikud inimesed otsustanud, et nemad vähemalt mõni aeg seda klubi boikoteerivad, sest selline kampaania pole sugugi aktsepteeritav. Aga ENLi poliitiline koda korraldab seal iga-aastase tippsündmuse ehk VIP disko. Ja noorsotsid otsustasid, et nemad sellest üritusest osa ei võta. Et mis ma nüüd siis teen? Põhimõtted nagu ei lubaks osaleda, samas ei muutu sellest ju klubi jaoks midagi, lihtsalt mina jään toredast peost ilma. Et mis siis võidab, põhimõtted või lõbujanu?
Aga sellest juba järgmises sissekandes. Võibolla poole aasta pärast, võibolla ka varem.
posted by marjuhha @ 11:23 AM
5 Comments:
At 12:06 PM,
Anonymous said…
Tundes Sind kui üsnagi põhimõttelist naist, loodan ma, et võidavad põhimõtted.
At 11:50 PM,
Kristel said…
Naedsa, kuhu ma ka ara eksisin. See on oma blogi aadressi MSNis promomise tulemus :) Tee seda teinekordki... Ja taaskord naitavad faktid, kui elukaugeks voib inimene jaada teisel pool maakera resideerudes. Naiteks sain ma just praegu teada, et sa maavalitsuses oled... nojah.. aga igal juhul room nyyd taaskord informeeritud olla ja jube kahju, et ma ise ei saa esimesest ENLi klubi yritusest osa votta.. Loodan siiski, et klubi on jous ka siis kui ma tagasi tulen.. Kallid.
At 2:14 AM,
marjuhha said…
Maria lubas Sinuga ENLi Lõuna-Aasia klubi teha. Et siis võiks miskeid tutvumise või kogemustevahetamise fieldtrippe korraldada:-P
Sa ikka kirjuta enda elust ka, muidu me üldse ei tea, mis teoksil.
kall ja edu!
At 4:33 PM,
Tuulike said…
Mina ka loen aeg-ajalt su sissekandeid :).
At 12:20 PM,
don Digimon said…
no kymnes märts ja kymnes oktoober. ma ytleks suisa täpselt pool aastat + boonusena kuu otsa veel. aga vaikust. see pole yldse hää.
hää on see, et oled tagasi ja nyyd on ka kaugematel inimestel, kes su käekäigust ehk huvitet on, ka silma pääl hoida. lõunakallas polegi nii kaugel põhjakaldast ma arva. ja mis see lõuna-helsinki ikke siist Jurjewist väisata on, kaks pool tundi bussi või rongi. eesti väiksusel ka mingeid eeliseid...
aga tore, et tagasi virtuaalis oled. tegelikult ka.
aga laivis kohtuda ja napsu võtta ning intelligentselt huvitatud vestlust pidada on veelgi parem kui virtuaalis suhelda-tegemistega kursis olla.
mu viimane Kilulinna väisamine ikaldus kyll täielikult, kuid ei maksa muretseda, eks ma ikka sattun sinna ka... ja eks ma anna teada kui ma tulemas olen.
Post a Comment
<< Home